A A A
Trükkige
Tsüstiline fibroos

Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi haarav harvaesinev pärilik haigus, mis põhjustab paljude kehavedelike muutumise väga  viskoosseks (paksuks).  Tsüstilise fibroosi korral häirub eksokriinsete näärmete funktsioon. Kõige sagedamini avaldub haigus kopsudes ja pankreases. Hingamissüsteemiga seotud sümptomid on kuiv köha, õhupuudus, köhimine paksu, veniva rögaga, korduvad kopsupõletikud ja bronhiidid. Seedetraktis avaldub haigus seedefermentide eritumise häirena. See põhjustab seedimis- ja imendumishäireid, mis avalduvad suuremahulise rasvase väljaheitena, kõhuvalu ja kõhupuhitusena.

 

Tsüstilise fibroosi ravi  hulka kuulub muu hulgas tihket sekreeti lagundavate ravimite tarbimine, korduvaid infektsioone ära hoidvas antibiootikumide kuurid ning pankrease fermentide tarvitamine. Tsüstilise fibroosi korral areneb väga kiiresti välja alatoitumus, mis peatab lapse arengu – laps ei kasva ning tema lihased nõrgenevad. Seetõttu on õige toitumine eriti tähtis. Tsüstilist fibroosi põdevate haigete toit peab olema väga energiarikas, sest nende laste energiavajadus on  30 kuni 100% suurem võrreldes tervete laste energiavajadusega. Lisaenergia kulub hingamisele,  kiiremale ainevahetusele, toitainete defitsiidi katmisele ja võitlusele sagedaste, palavikuga kulgevate infektsioonidega. Toit peab olema valgurikas, mis katab vajaduse lapse arenguks ja kasvamiseks ning organismi vastupanuvõime suurendamiseks.

 

Organismi vajadust toitainete järgi ei ole lihtne rahuldada, kui laps on sageli isutu.

 

Soovitatakse  süüa 5 korda päevas, lisaks tuleks anda lapsele söögikordade vahel kaloririkkaid vahepalasid. Toit peab olema kalori- ja valgurikas. Iga söögikorra ajal peab laps saama loomseid valke, soovitatavalt rasvaste piimatoodete kujul (koorimata piim, kohupiim, juust, fermenteeritud piimajoogid), lisaks ka mune, liha, linnuliha, kala, töödeldud lihatooteid. Toit peab olema rasvarikas (umbes 40% energiast peab tulema rasvast). Rasva ainevahetuseks kasutatakse vähem hapnikku ning see ei koorma hingamissüsteemi. Väga tähtis on kasutada taimseid rasvu – õli, oliivõli – ning loomseid rasvu (võid, koort), mis lisaks energiale annavad organismile ka rasvlahustuvaid vitamiine. Mõningatel juhtudel (suuremahuline, rasvane väljaheide) soovitatakse tarbida MCT (keskmise ahelaga triglütseriidid) õli. Toidus peab olema palju süsivesikuid, neid saab putrudest, teraviljatoodetest ja makaronidest. Puuvilju võib süüa nii palju, kui laps soovib, aga köögivilju vaid piiratud koguses, kuna need on kalorivaesed ning lisaks kiudainerikkad, mis põhjustab kiiresti täiskõhutunde. Toidusedelist tuleks välja jätta lahja piim ja piimatooted ning hapukoore- või kooreta supid – ja muud kalorivaesed tooted.

 

Toite võib valmistada mitmel erineval moel – keetes, küpsetades praeahjus või õlis, hautades. Suppe võib paksendada jahu või hapukoorega. Soovitatakse süüa püreestatud suppe, mis on maitsestatud munakollase ja võiga. Nende energeetilist väärtust saab tõsta, kui lisada neile kuivikuid, kreekereid või aurutatud herneid. Kartuleid on kõige parem süüa pudruna või ja koorimata piimaga.

 

Kui patsiendi vajadust valkude ja energia järele ei õnnestu ikkagi rahuldada, soovitatakse kasutada spetsiaalseid täisväärtuslikke jooke nt Nutridrinki, mille väike kogus sisaldab suurt valgu- ja energiakogust ja organismile vajalike vitamiine ja mineraalaineid.

 

Mõningatel juhtudel (lastele, kelle kasv on alla 3 protsentiili või kelle kasvamine on peatunud) on vajalik toitmine sondi kaudu. Selline toitmisviis parandab toitumist ja hõlbustab hingamissüsteemi funktsioneerimist.