A A A
Trükkige
Põletikulised soolehaigused

Chroni tõbi on seedetrakti krooniline mittespetsiifiline põletik. Kõige sagedamini avalduvad põletikulised muutused peensoole alaosas. Haigus ilmneb kõige sagedamini 15–35-aastastel, kuid võib tekkida igas vanuses inimestel.

 

Haigus on krooniline ning kulgeb ägenemiste ja remissioonidega. Ägenemise perioodil tekib kõhulahtisus, isutus, nõrkus ja täielik kurnatus. Sellised sümptomid põhjustavad ühelt poolt tarbitava toidukoguse vähenemist, teiselt poolt aga toitainete kadu ja omastamishäiret, mille tagajärjeks on toitainete puudus ja organismi toitainete vaegus. Kuni 70% Crohni tõbe põdevatest patsientidest on alakaalulised , mis on pikaajalise toitainete puuduse tagajärg. Alatoitumus halvendab patsientide seisundit, sest see nõrgendab organismi vastupanuvõimet, mille tagajärjel ägenevad soolestiku põletikulised protsessid ja aeglustub haavandite paranemine.

 

Patsientide vastupanuvõime parandamiseks ja organismi tugevdamiseks on eriti tähtis patsiendi toitumine. Haiguse ägenemise perioodil võib õige toitumine kiirendada paranemist (remissiooni saabumist).

 

Väga keeruline on anda üheseid toitumissoovitusi kõigile patsientidele, sest inimeste söömisharjumused, maitsed on erinevad ning võib ette tulla ka osade toitude talumatust. Seepärast tuleb iga patsiendi toitumist kohaldada individuaalselt lähtudes tema tervislikust seisundist. Patsient peab jälgima oma organismi reaktsiooni konkreetsetele toitudele ja eemaldama toidusedelist need tooted, mis mõjuvad enesetundele halvasti.

 

Kuid on mitu üldist soovitust haiguse erinevateks staadiumiteks (ägenemine, taandumine), mida haige peab järgima, et vähendada õigesti tasakaalustatud toitumise abil toitainete defitsiiti.

 

Haiguse ägenemise periood

 

Väga sageli võtab arst sel perioodil vastu otsuse enteraalseks või parenteraalseks toitmiseks. Sel ajal võib patsient tarbida kiudaineteta valmistoite suu kaudu, nt Nutridrink – seda 2-4 nädala jooksul.

 

Üleminek tavatoitumisele haiguse ägenemise järgselt

 

Tagasi tavatoidule tuleb minna võimalikult kiiresti. Väga sageli antakse alguses patsiendile teed, kuivikuid, körti ja järk-järgult lisatakse ka muid toiduaineid nagu sai moosiga, riis, kartul, makaronid, keedetud või praetud puu- ja köögiviljad. Sel ajal ei tohi süüa kiudainerikkaid toite, suhkrut ja laktoosi, vältima peaks musta leiba, putrusid, piima ja piimatooteid, maiustusi. Lisaks tuleks vältida ka kõhupuhitust tekitavaid köögivilju (kapsast, lillkapsast, spargelkapsast, kaunvilju) ja tsitrusvilju. Kui on võimalik, tuleks dieeti kiiresti täiendada teiste toodetega (lahja liha ja lihatoodetega, kala, piimatoodete ja võiga) selleks, et toidus oleks palju valku ning energiat, mis aitavad patsiendil rutem korvata toitainete puudujääki.

 

Haiguse remissiooniperiood

 

Sel ajal peab patsient sööma seda, mida ta armastab, välja arvatud need toidud, mida ta ei talu. Toit peab olema kergesti seeditav. Haiguse ägenemise perioodil tekkinud puudujääkide kõrvaldamiseks soovitatakse süüa sageli, regulaarselt ja väikeste portsjonitena. Toidud peavad olema valgurohked (lahja liha, lihatooted, kala, piimatooted), lisaks tuleb süüa saia, putru, riisi, kartulit ja puu- ning köögivilju (kooreta, seemneteta, kivideta). Enim soovitatakse toidu valmistamiseks kasutada aurutamist, keetmist ja küpsetamist fooliumis (rasvavabalt). Vältima peaks raskesti seeditavaid, rasvaseid, õlis praetud, külmutatud ja kiirtoite. Söögisedelist tuleks välja võtta suhkur, kuna see võib suurendada soolestiku läbilaskvust. Mõned patsiendid vajavad peenestatud või püreeritud toitu.

 

Kui vaatamata kõigile jõupingutustele energia- ja toitainete puudus püsib ning kalori- ja valgurohket toitu sööv patsient on jätkuvalt alatoitumuses, tuleks mõelda kiudainete- ja laktoosita täisväärtusliku joogi (nt Nutridrink) tarbimisele lisaks toidule.