A A A
Trükkige
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Toitumine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse korral

 

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on raske hingamiselundkonna haigus, mida nimetatakse ka krooniliseks bronhiidiks või emfüseemiks. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse põhjustab bronhide ahenemine, mis häirib õhuvahetust kopsudes ning kudedes, mis omakorda raskendab hingamist. Haigus on progresseeruv ning kopsudes toimuvad muutused on vaid osaliselt tagasipööratavad. Haiguse peamine põhjus on suitsetamine. Sellesse haigusesse võivad jääda nii pikaajalised suitsetajad kui ka passiivsed suitsetajad.

 

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus surmavalt ohtlike haiguste nimekirjas neljandal kohal. Sellest eespool on vaid kopsupõletik, ajuinsult ja südameinfarkt. Haiguse esinemissagedus kogu maailmas suureneb, haigestutakse nooremas eas ning suureneb naiste haigestumine.

 

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse korral on kõige enam häirivaks sümptomiks hingeldus – patsiendile on raske nii sisse kui väljahingamine. Hingamisraskused tekitavad söömisraskusi, langema hakkab kehakaal, halveneb toitumine, areneb alatoitumus, mis on kõige sagedasem kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tüsistus. Pikaajaline ebapiisav toitumine on tihedalt seotud ravi efektiivsuse vähenemisega ja suurenenud suremusriskiga. Seetõttu on toitumissoovituste järgimine selle haiguse korral väga oluline raviprotsessi osa.

 

Patsiendi jõupingutused hingamise ajal tekitavad suurema energiavajaduse võrreldes terve inimesega. Kuigi õige toitumine ei ravi kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, aitab see patsientidel tunda end paremini, saada rohkem jõudu hingamiseks ja igapäevategevusteks. Hea toitumus aitab võidelda hingamisteede infektsioonidega, mis vaevavad kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust põdevaid inimesi väga sageli.

 

Kui on diagnoositud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või krooniline kopsuhaigus, tuleks järgida alljärgnevaid toitumissoovitusi:

  • Säilitada õige kehakaal

 

Kui patsient on ülekaaluline, on tema süda ja kopsud sunnitud hingamise ajal rohkem töötama. Vastupidi, kui inimene ei toitu piisavalt, tunneb ta nõrkust ning väsimust ja võib olla vastuvõtlikum hingamisteede infektsioonidele. Infektsioonide tõttu muutub hingamine veelgi raskemaks ning kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse sümptomid ägenevad.

  • Kehakaalu kontrollimine

 

Kaalumine vähemalt üks kord nädalas aitab kontrollida kehakaalu. Kui patsient tarvitab diureetikume või steroide, tuleb kehakaalu kontrollida iga päev. Kui kaalu kõikumine (nii suurenemine kui vähenemine) on 1 kg päevas või 2,5 kg nädalas, tuleb pidada nõu arstiga.

  • Vedelike tarbimine suurtes kogustes

 

Kui arst ei ole määranud teisiti, peab patsient iga päev jooma  6 kuni 8 klaasitäit kofeiinivaba jooki. See aitab vedeldada kopsusekreeti ja lihtsustab köhimist. Mõned patsiendid panevad päevase vedeliku koguse hommikul eraldi nõudesse valmis  ja see aitab neil jaotada vajaliku vedeliku koguse ühtlaselt kogu päevale. Ei tohi unustada, et õhtul tuleks juua vähem vedelikke, et ei oleks öö jooksul vaja mitu korda tualetis käia.

  • Tarbitava soolakoguse vähendamine

 

Kui tarbida väga palju soola, peab organism vett kinni ning see muudab hingamise veelgi raskemaks. Tarbitava soola koguse vähendamiseks ei tohi seda panna toidu sisse ja tuleb hoolikalt lugeda valmis toitude  etikette. Toitu, mille ühe portsjoni soola sisaldus  ületab 300 mg tuleks vältida.

  • Vältida tuleks ülesöömist ja kõhupuhitust soodustavate toodete tarbimist

 

Ülesöömise tagajärjel suureneb märgatavalt mao maht ning see raskendab hingamist. Gaseeritud joogid või kõhupuhitust soodustavad toidud, näiteks herned, oad, lillkapsas või valge peakapsas, soodustavad mao suurenemist. Kui eemaldate nimetatud tooted ja joogid oma toidusedelist, muutub kergemaks ka hingamine.

  • Sööge väiksemate portsjonitena, kuid tihedamini

 

Kui patsient on alakaaluline, peab ta sööma sagedamini, kuid väiksemate portsjonitena. Toidud peavad olema kaloririkkad, see aitab rahuldada organismi vajadusi. Kui magu ei ole liialt koormatud, on lihtsam hingata. Patsient peab toiduga saama ka piisavalt kaloreid. Toidu energeetilist väärtust saab suurendada lisades toidule koort, võid, õli või pähklivõid.

 

Patsiendid, kes on alakaalulised, võiksid lisaks tarbida ka täisväärtuslikku jooki Nutridrink, mille väikeses koguses on suur hulk energiat ning kõik vajalikud toitained.

  • Tagada söögiga piisavalt kiudaineid

 

Toit, mis sisaldab suures koguses kiudaineid, näiteks köögiviljad, kliid, riis, teravili ja puuvili, lihtsustavad seedimist ning kiirendavad mitteseeduvate toitainete liikumist soolestikus. Päeva jooksul tuleb tarbida 20–35 grammi kiudaineid.

 

Toit annab kehale energiat, mis on vajalik elus püsimiseks. Inimene vajab energiat kõigeks, mida ta teeb, isegi hingamiseks.

 

Hingamisraskustega patsiendid ei tohi unustada väga lihtsaid reegleid:

  • Sööma peab aeglaselt, väikeste ampsudena, hoolikalt närides. Ei tohi kiirustada.
  • Tuleb valida tooted ja toidud, mida on lihtsam närida ja neelata.
  • Sööma peaks sagedamini, kuid väikeste portsjonitena: 3 suurema portsjoni asemel tuleks eelistada 6 väiksemat portsjonit.
  • Tuleks vältida joomist söömise ajal. Kõigepealt tahke toit ja seejärel vedelik, et vältida liigset mao täitumist.
  • Sööge istuvas asendis, sirge seljaga.